NOORTE KOTKASTE JA KODUTÜTARDE MILITAARLAAGER

Septembri kuuendal kuupäeval alates kella 16st hakkasidki noored tasapisi Sakala maleva territooriumile kogunema, laagriks vajalik varustus kottides ning ootusärevus silmades.

Laagri jaoks jagati noored kahte vanusegruppi: nooremad vanuses 7-12 aastat ja vanemad 13-18 aastat. Lisaks jaotati noored igas vanusegrupis veel eraldi jagudesse ning igal jaol oli isevärvi käepaelad. Näiteks noortel oli kaks poiste jagu, helerohelised ja lillad. Roheliste jao vastutavaks oli noorkotkaste rühmajuht Gunnar Hunt ning lillade vastutavaks Rasmus Meriküll. Noorema vanusegrupi tütreid oli samuti kaks jagu. Kollased rühmavanema Kerstin Kääriku vastutusel ning roosad rühmavanema Moonika Pärna hoolsa pilgu all. Vanemas grupis olid suures ülekaalus poisid. Tumeroheliste ja siniste jagude vastutavaks olid endised noorkotkad ja praegused kaitseliitlased Andris Sild ning Martin Remmer. Halli üksuse vastutavaks oli Tõnis Kotsar ja Anne Sepik juhendas tüdrukute jagu.

Noored registreeritud ja jagudesse jaotatud, oli aeg teha avakõned. Sõna võtsid noorteinstruktorid ning Kodutütarde ringkonnavanem Urve Loit. Head sõnad kaasa pandud, mehitati DAF-id ning rännak Väluste laskevälja poole võis alata.
Tausta infoks võib öelda, et elav huvi laagri vastu oli üllatuslikult suur. Oli oht, et kooli alguses on noortel niigi erinevaid üritusi ja tähtpäevi ning osavõtt võib jääda lahjaks, kuid õnneks need kartused olid alusetud. Üritusele registreeris 110 noort ning reaalselt tuli kohale 101, mis on märkimisväärne tulemus. Läbiviijaid, koolitajaid ning rühmajuhte oli 30.

Reede hommikul oli ettevalmistusgrupp juba Välustes. Koristasime laagrialasid, panime telgid püsti ja toitlustus meeskond hakkas tegema ettevalmistusi õhtusöögiks. Selle eest, et noortel oleks kõhud täis ja kaotatud energia taastatud, hoolitsesid rühmajuhid Enno Teiter, Tiina Türk ja kaitseliitlane Elvo Suigusaar. Peab ära mainima, et toidud olid väga maitsvad ja keegi nälga ei jäänud, sest näljasemad said alati juurde võtta. Elvo vastutas ka laagri üldise meditsiini eest. Õnneks tal selle poole pealt palju tööd ei olnud. Ainult mõned väiksed haavad tuli näpu otstest kinni plaasterdada.

Reedel kell 19 jõudsime väljaõppe alale ning toimus majutamine telkidesse. Kui kõikidel oli oma magamiskoht väljavaadatud ja ettevalmistatud, siis oli aeg kõhud täis süüa ja tegevustega alustada. Esimene õhtu tegime tutvumismängu nimega ,,Lammaste lugemine’’. Noored said tutvuda nii üksteise, kui ka väljaõppe alaga. Mäng kujutas endast järgmist: noor pidi oma jaonöörist kinni hoidma ning liikuma aja peale jaokoosseisus läbi erinevate punktide. Igasse puntki jõudes tuli neil teatud kord lamba moodi määgida. Muidugi oli igas punktis ka ülesanne, mille jagu edukalt sooritama pidi, et järgmisesse punkti jõuda. Mängule andis vürtsi ka see, et väljas oli juba pimedamaks läinud ning tänu sellele välkusid taskulambid tähis taeva all. Mida tehakse kui uni ei tule? Loetakse lambaid! Meil said lambad loetud ja kätte jõudis öörahu aeg, sest homne oli juba väljaõppe päev.

Laupäeval oli vanemal grupil äratus kell 06.30 ja nooremal 07.00. Tegime hommikuvõimlemise ning pesime silmad ja hambad. Kell 8 algas hommikusöök ning kella 9 paiku algasid esimesed tunnid. Noortematel oli tunniplaanis kaks tundi: esiteks maskeerimine, varjumine ja varjatud liikumine ning teiseks käemärgid ja liikumisviisid. Esimest tundi viisid noortele läbi rühmajuhid Antonina Eek ja Romet Koser ning teist tundi rühmajuht Raul Astel ja kaitseliitlane Harri Valge. Vanemal grupil oli neli erinevat tundi: relvaõpe, maskeerimine/varjatud liikumine, luureõpe ja käemärgid/liikumisviisid. Relvaõpet viis läbi nooremveebel Oscari Moks, maskeerimist nooremseersant Viljar Semjonov, luureõpet kaitseliitlane Rainer Sillaste ning käemärke kapral Ditmar Martinson. Noorem grupp õppis teadmisi kuni lõunani, siis söödi kõhud täis ja edasi said nautida vaba aega. Ilmadega vedas meil pööraselt – mitte ühtegi pilve. See tähendas seda, et ilusa ilmaga kasutati ka ujumisvõimalust. Pärast värskendavat suplust oli aeg jälle tegudele asuda. Nooremad said luurekäsu ning nüüd oli neil aeg õpitut kasutada. Enne ülesande täitmist maskeeriti näod ja riputati külge oksi ning puulehti. Noored pidid leidma kontaktisiku, kes suunas neid luuratava objekti suunas. Tuli välja, et objektil olla olnud nõiad, kes olid Väluste küla elanikke ehmatamas käinud. Meie vaprad noored aga nõidu ei kartnud ning lisaks sellele, et neid alguses luurati, võeti vastu otsus nõidadele tuul alla teha. Nõiad jooksid kabuhirmus metsa pimedustesse. Noored leidsid veel metsast toru, mille sees oli loits. Laususime kõik koos loitsu: ,,Tütred, kotkad valvavad siin! Kurjad nõiad kaduge siit!’’ ning nõidade võluvägi kadus ja nõiad muutusid kärnkonnadeks. Vähemalt keegi olla näinud ja rääkis nii.

Pärast luuret jätkus noorte õhtu õhtusöögiga ning viktoriiniga. Kella neljaks oli ka vanematel tunnid läbi saanud ning nauditi vaba aega, käidi ujumas ning pikutati, muljetati laagriplatsil. Siis söödi kõhud täis, kuid leiba luusse aega lasta ei olnud. Tuli luurekäsk. Meile saabus info, et Väluste laskevälja lähedal on üks hoone, kus liiguvad kahtlased isikud ning räägivad kahtlases keeles. Muidugi olime meie ju seal läheduses ja otsustasime oma silmad välja panna. Neli jagu saadeti maha jäetud hoonet luurama, iga jagu luuras objekti ise küljelt. Ja siis läks madin lahti! Ise arvasin, et ju on tegu eksinud turistidega, aga õhtul oma jaguelt luureinfot saades tuli välja, et alal oligi olnud neli meest, kel näod kinni kaotud ja rääkisid segases vene keeles. Lisaks sellele olid nad ka väga agressiivsed – paugutasid AK-4 ja üritasid meie luureüksusi kinni püüda. Meie noored aga kasutasid päeval õpitut väga efektiivselt ning kuigi vastane liikus tihtilugu meie noortest meetri kauguselt mööda, siis hea maskeerimis- ning varjumisoskus päästsid nad pantvangi staatusest. Kui jaod kell pool kümme tagasi laagriplatsi jõudsid, siis analüüsisime jagude tegutsemist ning saadud infot. Eduka päeva lõpetuseks grillisime koos noorema grupiga vorste.

Pühapäev jätkus sarnase hommikuse rutiiniga, kuid tunnid olid uued. Noored tegid riviharjutust ja õppisid salakirja, mida õpetas Ingrit Toomtalu. Riviõpe on väga oluline, sest meie organisatsioon käib ju tihti pidulikel üritustel ja paraadidel, kus tuleb rivikorras liikuda. On väga oluline, et noored juba varakult elementaarsed rivioskused omandaksid. Siinkohal tuleb kiita nii meie riviõpetajaid kui ka noori, sest tunni lõpuks marssisid noored väga eeskujulikult ühte takti ning käsklustest saadi ilusti aru. Väga tublid! Pärast lõunasööki tehti noortest kuue liikmelised võistkonnad ning läbiti mõistatuste rada, kus tuli kasutada teadmisi salakirjast. Vanemad said sel päeval lasta sihtmärki püstolkuulipildujast, õpiti telkide ülespanemist ning mahavõtmist, ühes punktis toimus ka teadmiste test ning Elvo Suigusaare eestvedamisel õpiti baasteadmisi esmaabist. Kõik punktid läbitud oligi kell juba seal maal, et tuli hakata otsi kokku tõmbama. Puhastati relvad ja laagriplatsid ning koguneti ühtselt riviplatsile, kus toimus autasustamine ning lõppsõnad. Algas kojusõit.

Lõpetuseks võib öelda, et laager ületas natukene meie ootuseid. Noorte osavõtt oli aktiivne, nende tahtmine suur ja silmades oli sära. Lisaks kogu meeskond, kes noortega tegelesid olid suurepärased ja olen kindel, et ka nemad said väga tugeva positiivse laengu sellest laagrist. Meie noorteinstruktoritena igatahes oleme väga õnnelikud, et meil on nii vahvad noored ja nii tublid juhid.

Täname veelkord kõiki, kes laagriga suuremal või vähemal määral seotud olite!

Henri ja Tiina