Sakala malev
Eesti vanim Kaitseliidu üksus
Me oleme Eesti vanim Kaitseliidu malev, mis on ka vanem kui Eesti Vabariik. Kaitseliidu Sakala maleva asutamise kuupäevaks on KL keskkogu otsusega kinnitatud 7.september 1917. Enne Teist Maailmasõda kuulus Sakala malevasse ligemale 7000 kaitseliitlast, tänapäeval on meie liikmete arv umbes 500. Me oleme pea igas omavalitsuses esindatud suurema või väiksema allüksusega ja kõikjal järgime Kaitseliidu motot: „Eesti eest surmani!“.
Meil on pakkuda tegevusi igale eale ja võimekusele ning samas anname võimaluse ennast arendada paljudel aladel. Head pealehakkamist!
Juhtimine
Sakala malevat juhib malevapealik koos staabi ja allüksuste pealikega. Fookuses on valmisolek, väljaõpe ning koostöö partneritega pealinnas.
Kolonelleitnant
Andres Lapp
Malevapealiku ametis alates
1. august 2023
Andres Lapp on läbinud 2000–2001. aastal ajateenistuse Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuses. Aastatel 2004–2008 oli Andres Lapp teenistuses Eesti Piirivalves, 2008–2012 Kaitseliidu Sakala Malevas, 2012–2022 Erioperatsioonide väejuhatuses ning 2022–2023 Balti Kaitsekolledžis.
Ohvitseri väljaõppe esimese taseme läbis Andres Lapp 2001–2004. aastal Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis (5. põhikursus). Ohvitseri väljaõppe teise taseme sai ta 2017–2018. aastal USA-s Montereys Naval Postgraduate School’is. Ohvitseri väljaõppe kolmanda taseme (Joint Command and General Staff Course) omandas Lapp 2022–2023. aastal Tartus Balti Kaitsekolledžis.
Andres Lapp on oma teenistuskäigu eest pälvinud piirivalveohvitseri teenetemärgi “Piirikotkas”, Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti, Kaitseväe pikaajalise teenistuse medali, Maaväe teenetemärgi “Ohvitseri hõberist”, Kaitseliidu teenetemedali II klassi, Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärgi, The Army Commendation Medal, Maaväe ohvitseri mõõga.
Andres Lapp on Viljandimaalt pärit ja siin ka keskhariduse omandanud. Ta elab Viljandis, on abielus ja peres kasvab kaks last. Võimalusel naudib ta mootorrattaga sõitmist, kalapüüki ja tervisesporti.
Varasemad malevapealikud
Major ANDRES SARITS
01.08.2022-06.11.2022
Major ANDRUS TIITUS
16.10.2017-31.07.2022
Major AHTO ALAS
15.08.2014-16.10.2017
Major KALLE KÖHLER
18.04.2011-14.08.2014
Kol-ltn ANTO KERGAND
01.08.2008-06.02.2011
Major ÜLAR VOMM
14.06.2006-06.04.2008
Kapten MEHIS BORN
12.07.2004-06.04.2006
Major REIN KIKAS
18.05.2001-01.07.2004
Kapten MATI MUMM
16.07.1998-18.05.2001
Nooremleitnant TOOMAS TIMOFEJEV
01.06.1998-16.07.1998
Nooremleitnant MATI SOOMETS
15.09.1995-21.07.1997
Leitnant KARLA TUIM
10.01.1991-25.07.1994
TARMO EVERT
05.03.1990-10.01.1991
Maleva juhatus
- Maleva pealik kol-ltn Andres Lapp
- Maleva pealiku abi Helir-Valdor Seeder
- Juhatuse liige Marge Laiõunpuu
- Juhatuse liige Ervin Tamberg
- Juhatuse liige Toomas Rebo
- Juhatuse liige Jan Kraner
- Juhatuse liige Raul Astel
Ajalugu
Kaitseliidu Sakala Malev on üks kahest Kaitseliidu malevast, kelle nimetus ei lange kokku maakonna või linna nimega ning territoriaalselt hõlmab Viljandi maakonda.
Sakala malev on Kaitseliidu vanim malev, kelle algusaega arvatakse 7. septembrist 1917.a.
Oma nime on malev saanud maakonna muistsest nimest SAKALA ja kuni 1940. aastani oligi maleva nimeks Sakalamaa malev. Malev taastati 1990.a. ja selle ühed jõulisemad eestvedajad olid tollal Karksi kandi mehed.
Maleva 20. aastapäeva puhul ilmus 1937. aastal maleva staabi kirjastuse poolt koostatud mahukas, enam kui 250 leheküljeline maleva ajalooraamat „Kaitseliidu Sakalamaa malev 1917 – 1937“. Selle raamatu säilinud originaali järgi anti maleva 85. aastapäeva künnisel Taani kodukaitse abiga välja kordustrükk, millele on praeguseks lisandunud veel kaks ajalooraamatut – „Kaitseliit Sakala Malev 1937 – 2002“ (249 lk) ja „Kaitseliidu Sakala Malev 2002 – 2007 ülevaade“ (115 lk). Kavas on seda rida jätkata.
Läbi ajaloo on maleval olnud üle 20 pealiku või pealiku kohusetäitjat, nendest 8 enne 1940. aastat.Maleva juures tegutsevad Naiskodukaitse Sakala Ringkond, Kodutütarde Sakala Ringkond ja Noorte Kotkaste Sakala Malev.
VÄLJAÕPPEST.
Novembris 1992 asuti koostama väljaõppeprogrammi ning määrati kompaniides ja rühmades kindlaks kaitseliitlased, keda saab kasutada nende üksuste väljaõppeinstruktoreina. Kogu esialgse väljaõppe temaatika põhialuseks võeti endi ohutuse ja üldjulgeoleku tagamine.
Alustati relvade õige käsitamisoskuse õpetamisega tagamaks iga malevlase enda, tema kaaslaste ja kaasinimeste ohutus. Ei saa jätta märkimata, et relvade käsitsemise oskus oli enamikel kaitseliitlastel kaduvväike. Teise põhiteemana oli pioneerõpe, just käitumine lõhkekehadega ja laskemoona kasutamisel. Asi oli eriti aktuaalne, sest maleval tuli tegelda sel perioodil Utsali pommitusala korrastamisega. Järgnesid üksikvõitleja ja väikeüksuse jalaväetaktika, meditsiiniõpe võimalike vigastuste esmaabi alal.
Palju õpiti topograafiat, õpiti praktikas orienteeruma maastikul, lugema kaarti jne., mille edukaks õpetajaks oli Lui Jaanson. Ei unustatud riviõpet. Esmaselt paraadide tarvis, aga ühtaegu ka kaitseliitlaste sõjaväelise rühi ja esinemisoskuse kujundamiseks.
Omalaadne oli 2002.a. Torma malevkonda Võtikvere jao loomine. Oli veebruar, kui maleva propagandapealik tegi ajateenistuses piirivalves kompanii veltveebliks olnud Torma valla konstaablile Andrus Väits`ale ettepaneku värvata Võtikverest nooremaid mehi abipolitseinikuks ja ühtlasi kaitseliitlasteks. Konstaablile mõte meeldis.
Nädala möödudes kutsus ta kapten Nurga väljavalitud meestega kohtuma. Samal kohtumisel andsid 9 meest avalduse Kaitseliitu astuda ja veel nädal hiljem läksid kõik baasväljaõppe kursusele.
Kolme kuuga värvati ja õpetati esmavajalikult välja uus jagu, kelle pealikuks määrati konstaabel ise. Andrus Väits oli mitu aastat Torma üksikkompanii pealik ja pooled tema toona värvatud mehed ka aktiivsed abipolitseinikud.
tähtsamad kuupäevad
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
- 1918Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale.
Sümboolika
Tutvustus
Sakala maleva sümboolika väljatöötamisel on võetud aluseks rinnamärgi kotkas.
Sakalamaa maleva lipp 06.06.1926
Lipu hankimisele hakati mõtlema juba maleva algpäevil. Kavandi valmistas kpt Liivak ja selle kavandi järgi tegi lipu Riigi Kunst-Tööstuskool Tallinnas.
Lipu esikülg kujutab endist Viljandimaa vappi, mille põhivärviks on must, keskel asub laialiaetud tiibadega hõbedane kotkas, kes ühe jala küüntega hoiab mõõka ja teisega kilpi, millel hõbedane roos Viljandi linna vapist punasel põhjal; kotka all maapinnalt kerkivad kuuskede ladvad, milledest üle helgivad tõusva päikese kiired. Lipu tagakülg on värvilit kollane, keskel Kaitseliidu märk.
Eesti Kaitseliidu malevate peres kotkana kõrgele viia Sakalaa Maleva au, kuulsus ning nimi ja päikese jõuga valgustada Eesti kodu tema omakaitse radadel – see on maleva ja tema lipu käskkiri.Lipu üleandmine malevale toimus 6. juunil 1926. aasta paraadil, millest osa võtsid üksused kogu malevast. Lipu õnnistamist toimetasid õpetaja J. Lattik ja preester Tamman. Lipu andis üle kaitseminister kindral J. Soots maleva pealik major O. Oidermanile, kes selle põlvili olles vastu võttis ja omakorda edasi andis maleva uuele pealikule kpt R. Pekile. Oma tervituses Kaitseliidu ülem kol. J. Roska ütles, et lipp on püha ja kui võitluses peaks jõud raugema, siis peab lipp andma jõudu võitluse jätkamiseks.
Sakala maleva teenetemärk
Kaitseliidu Sakala maleva teenetemärk on asutatud tuginedes Kaitseliidu kodukorras [RT I, 15.10.2013, 9] ja Kaitseliidu seaduses [RT I, 20.03.2013, 1] sätestatule. Sakala maleva juhatuse otsusega nr SA-0.1-2.1/20/22475PR tunnustamaks Sakala malevale osutatud teeneid ja abi.
Sakala maleva rinnamärk ketiga
Maleva rinnamärk valmistati kunstnik G. Mootse kavandi järgi. Rinnamärgi väljajagamine toimus esimest korda Võidupühal 1937. aastal. Rinnamärk kujutab endast stiliseeritud kotkast, kes hoiab parema jala küünte vahel mõõka ja vasakuga kilpi. Kotkas on oksüdeeriud hõbedast, kilp kaetud rukkilille-sinise emailiga, mille keskel kolm kuldset viljapead Viljandimaa vapist.
Rinnamärk asutati ühtekuuluvuse ja ühiste sihtide taotluse väliseks embleemiks. Ta peab süvendama kandjale maleva aateid ja kohustama kandjat kõikjal kõrgel hoidma Sakalamaa maleva kuulsust ja kaitsma tema au ning head nime.
Rinnamärgi kandmise õigus on kõigil pealikuil, alates rühma pealikust kõrgemale, tingimusel, et vähemalt üks aasta on töötatud malevas pealikuna. Rinnamärki võib annetada ka malevlasele, kes on olnud vähemalt kolm aastat malevas ja isikuile väljaspool malevat, kui seda nõuavad Kaitseliidu või maleva huvid. Malevlasele antud rinnamärk on ketita, teistele aga ketiga.
Missiooniteadlikkus
lõpetamise
Missiooniteadlikkus
lõpetamise
Missiooniteadlikkus
lõpetamise
Missiooniteadlikkus
lõpetamise
Vormidetailid
Maleva liikmete vormielementideks on embleemid, kraemärgid ja käepaelad, mis eristavad allüksusi ning kursusejärgseid pädevusi. Nende kaudu on võimalik tuvastada üksuse kuuluvus ning saavutatud väljaõppetasemed.
Väljaõpe
Maleva väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema iseseisvalt ja meeskonnas
Maleva väljaõppe aluseks on põhimõte, et iga kaitseliitlane peab olema valmis tegutsema iseseisvalt ja meeskonnas
Liitu Sakala malevaga.
Panustades liikmete vaba aega, kaitsetahet ning sõjalisi ja tsiviilkompetentse, seisame Eesti iseseisvuse, turvalisuse ja heaolu eest.